Lemmikloomade vaktsineerimisest eile, täna ja homme räägib loomaarst Tiina Toomet.
Olukord Eestis
Eesti inimesed pole õnneks veel vaktsineerimisvastase liikumisega väga usinalt kaasa läinud, aga läheb natuke aega ja uus lemmikloomapidajate põlvkond ei tea enam midagi koerte katkust või marutaudist. Arvavad, et need on mingid võõrad ja kauged haigused, mis nende lemmikloomi kuidagi ei saa ohustada. Ning levib ka arvamus: „Ja väga-väga-väga ebatõenäolise haigestumise korral on loom võimalik ju terveks ravida.“ Kahjuks ei ole see nii. Vanema põlvkonna loomaarstid mäletavad veel nii parvo- kui katkupuhanguid. Õigemini küll epideemiad. Kutsikaid hoiti 4-elukuuni (viimase vaktsineerimiseni) tagatoas, sest isegi pererahva kingade nuusutamine (rääkimata õueminekust) võis viia tapva tõveni. Hea, kui oli üldse võimalus vaktsineerida. Katku vaktsiini sai 70-ndatel ainult leti alt st. Tallinna Loomaia tagaväravast. Seda muidugi juhul, kui oli tutvusi. Ainsad loomad, kellele üleriigilise plaani kohaselt vaktsiin ette nähtud oli, olid loomaaia kiskjalised. Kui 1980. ilmus parvoviirusinfektsioon, surid suvised kutsikad lihtsalt hordidena. Keegi ei osanud neid ravida ja vaktsiinist polnud meil aimugi. Selline loterii – kas äsja võetud kutsikas jääb ellu või mitte, kestis praktiliselt 15 (!) aastat. 90-ndate keskel hakkasid lääne vaktsiinid ka meie turul liikuma. Tahaks tõesti näha koeromanikku või kasvatajat, kes sellist aega tagasi igatseb.
Marutaudivaba maa “hind”
Marutaudist pole mõtet üldse rääkida. See, et Eesti on marutaudivaba maa, on saavutatud suurte ponnistustega. Lemmikloomade kohustuslik vaktsineerimine + metsloomade vaktsineerimine õhust. Me ei tohi aga hetkekski unustada, et idapiiri taga on olukord sootuks teine. Meid kaitseb küll üsna kenasti Peipsi järv, aga nii põhja- kui lõunapool vett võivad loomad vabalt edasi-tagasi käia. Nende hulgas ka marutõbised.
Ja marutaud ei ole üksnes lemmiklooma probleem. Kui haigestub inimene, siis ravi puudub. Kas peaks kirjutama trükitähtedega RAVI PUUDUB? Haigus, mida saaks 100%-liselt vaktsineerimisega ära hoida, tapab maailmas kümneid tuhandeid inimesi igal aastal. Enamasti on need lapsed. Kas oleme oma vaktsineerimisvastaste loosungite nõus seisma nende tuhandete inimeste ees, kes on oma lähedase kaotanud?
Ma erutun taolise temaatika peale võib-olla üleliia, aga see puudutab mind isiklikult. Minu armas kasuema, tädi Ellen, sai 7-aastaselt marutõbise koera käest hammustada. Õnneks oli tol ajal olemas juba vaktsiin, millega kiire tegutsemise korral suudeti haigestumine ära hoida, (Aitäh dr. Louis Pasteur), aga vaktsineerima pidi iga päev ja niiviisi 30 päeva järjest.
Oli sõjaaeg, pisikese Elleniga ei saanud keegi iga päev arstile minna ja nii seisis vapper tüdrukutirts igal hommikul teeotsas, et kõmpida 10 km, saada elupäästev süst ja siis tagasi vaaruda, sest enesetunne peale võõra valgu (seda vaktsiin ju sisuliselt oli) manustamist, ei olnud just kõige parem.
Tädi Ellen on hiljem jutustanud, kuidas tal oli igal hommikul kiusatus kõik sinnapaika jätta ja lihtsalt apaatsena maha istuda, aga surmahirm ja elutahe sundisid takka.
Kaotatud elud
Olen kaotanud ühe oma koera katkule, pidanud lohutama kümneid loomaomanikke, kelle lemmikuid pole ma suutnud parvost või katkust päästa, mäletan lapsepõlvekodus Rahumäel lastehalvatuse läbipõdenud proua vaevalist kõnnakut. Olen isiklikult kokku puutunud kahe marutõbise koeraga ja kuigi kumbki neist ei rünnanud ega hammustanud mind, tundsin end palju kindlamalt, kuna olin vaktsineeritud.
Tänapäevane lemmikloomade vaktsineerimine
Lemmikloomi on tõenäoliselt lähiminevikus ka nö. üle vaktsineeritud. Lihtsalt seetõttu, et teadusuuringud, mis oleks tõestanud vaktsineerimise tõhusust aastate taha, puudusid. Selliseid uuringuid hakati tegema alles selle aastatuhande algul ja tänaseks on enamike vaktsiinide manustamise intervall oluliselt pikenenud. Hetkel peame koeri iga-aastaselt vaktsineerima vaid kennelköha ja leptospiroosi vastu. (Vt. koerte vaktsineerimisskeem)
Lähemalt saab lugeda koerte- ja kasside vaktsineerimisskeemist:
https://www.wsava.org/guidelines/vaccination-guidelines
Allikas: dr. Tiina Toomet. Tiina Toometi Loomakliinik. https://www.toometikliinik.ee/vaktsineerimisest/ 20. aprill 2019
